Skip to main content
 


Oma noorusest mäletan talvesid, kus aiateibad paukusid ja varesed lennu ajal külmununa alla kukkusid. Nõukaaegsetesse saabastesse topitud villased sokid ja kätte pandud labakindad andsid tulemuseks läbi külmunud sõrmed ja varbad, mida sai vannitoas oleva radika toru küljes üles sulatada. Enne minu noorust oli jääaeg.

Talviste sportimisvõimaluste juurde tulles - suusatada on vahva, uisutada tore, moodsate Wahoo trenadega on äge erinevates rakendustes võidu sõita, aga hing kisub õue. Jalgrattasõit on tegelikult põline talispordi ala. Seda kinnitavad faktid, et alates aastast 1972 on korraldatud Elvas Talikrosse ja 2030 aasta taliolümpia kavas on aukohal cyclo-cross. Lumised vaated lisavas sõidule dopamiini, kerge libedus adrenaliini. Ja loomulikult paraneb märkimisväärselt rattavaltsemis oskus. Talvise rattasõidu vormi säilitamiseks võib rattaga sõita ka suvel.

Aga mis teha väljas valitsevate negatiivsete temperatuurinäitajatega? Kuidas hoida oma kõige külmetavamad kohad piisavalt soojas hoida?

 

Külmas keskkonnas vereringe aeglustub suutmata hoida igas kehaosas püsivat temperatuuri. Lokaalsele külmumisele aitavad kaasa ka vedelikupuudus ja väsimus. Esimesena hakkavad külmetama käed ja jalad ja muud eluliselt mitte kõige tähtsamad kehaosad. Seda põhjustab inimese kaitsemehhanism: keha kaitseb elutähtsaid organeid ning suurem osa verevarustusest viiakse ajju ja siseorganite juurde. Loodusel on prioriteedid paigas. Siin eelistatakse aju suguorganitele. Kui tunned, et ploome võib elus veel vaja minna, siis minu kogemusel on abi mitmest paarist pampersiga sõidupükstest. Nägu ja kõrvu kaitsta on lihtne – mütsid, buffid, maskid jne.

Muus osas riietu kihiliselt. Kõige pealt liibuv spordipesu. Selle eesmärk on säilitada keha ühtlast temperatuuri ja suunata niiskus järgmistesse kihtidesse. Edasi tulevad vastavalt ilmale järgmised kihid. Talvistel riietel on seespool fliisi taoline kiht mis võtab vastu eelmisest kihist tuleva niiskuse. Pealispind on peenest võrkkangast. Kõige pealmistel riidekihil võiks olla ka korralik tuuletõke.  Oluline on veel silmas pidada, et kõik kihid oleksid hingavad. Kui mõni kiht on umbne siis koguneb niiskus sinna alla ja edasi ei liigu. Sellist vettinud mägra tunnet ei soovita kellelegi.

 

Et veri enne sõrmedesse-varvastesse jõudmist maha ei jahtuks, hoia soojas ka oma reied-sääred ja käevarred. Riietudes vaata, et Sul varrukate/kinnaste ja säärte/saabaste vahele ei tekiks külmasildasid. Kui soojus jõuab kinnastesse-saabastesse, siis on oluline, et see sealt välja ei pääseks. Siin kehtib sama reegel mis muude riiete puhul – külma ei lase ligi kihid ja kihtide vahel olev õhk.