x 

Mass vs. Aerodünaamika?

FFWD on keskendunud kiirete ja vastupidavate jooksude tootmisele. Me ei hinda jooksude kaalu tähtsust võrdseks aerodünaamika tähtsusega. Kuigi me püüame ehitada jooksud nii kerged kui võimalik aga seda omale seatud standardite piires.

Heidame nüüd pilgu jõududele süsteemi, mis koosneb rattast ja ratturist. Võtame aluseks tingimused, kus: teepind on tasane (tõusuta), täielik tuuleviakus, kõrgus = merepind ja hõõrdevabad laagrid (tahaks omale ka selliseid :) ). Sellisel juhul jäävad takistavaks teguriks veel  veeretakistus, frontaalne õhutakistus ja jooksude õhutakistus (vt. Joonis 1).


(joonis 1)


Mõned järeldused saab teha järgmisest valemist:

1. Veeretakistus on konstantne. See sõltub kaalust, jooksudest ja pinnase tüübist.
2. Nii frontaalne õhutakistus, kui ka jooksude õhutakistus kasvab ebalineaarselt.

Kui te vaatate valemit (joonis2) millega arvutatakse õhutakistust, näete, et kiirus ’v’ on ruudus. See tähendab, et kui kiirus ’v’ kahekordistub, siis õhutakistus ’Fd’ neljakordistub.

Kuna Võimsus (Pd) võrdub Jõud x liikumiskiirus (Fd x v) peab võimsus ületama õhutakistuse kasvu kuubis (^3) kiiruse suhtes. Ehk siis, kui kasvatada kiirus kahekordseks on vaja kaheksa korda rohkem jõudu, kuna teete neli korda rohkem tööd poole ajaga.

Nüüd peaksite mõistma, et kiirelt edasi liikumiseks on eelkõiga vaja vähendada õhutakistust.


(joonis 2)


Aga mis lugu on ikka selle kaalu ja aerodünaamikaga?

Toome näite. Kui te vähendate jooksude kaalu (-10%) siis veeretakistus väheneb samuti aga kergemad jooksud tavaliselt tekitavad ka rohkem õhutakistust (+10% Cd, aga see võib reaalselt olla ka suurem). Siinkohal pean silmas, et mida madalam pöid, seda kergema jooksu saad ehitada aga sellega kahjuks halvenevad ka aerodünaamilised omadused.

Kui nüüd võrdleme kahte erinevat  jooksu (F4R ja F5R), siis näeme (v.t joonis 3), et teatud kiirusest alates tekkib punkt, kus jooksude kaal omab väiksemat tähtsust, kui selle aerodünaamilised omadused. Selle näite puhul kiirusel ~4.5m/s (16.2km/h).


(joonis 3)

Kui õhutakistuse vahe on rohkem, kui +10%, siis see murdepunkt tuleb veel madalamale. Ehk kaalu eelis muutub pidurdavaks teguriks veel varem.

Tuletan korra veel meelde, et selle jutukese alguses võtsime mõned mõjutavad tingimused konstantseks ja osad üldse nullisime. Näiteks tuulevaikus tähendab, et õhu takistus mõjutab meid ainult eest. Kui tuul puhub erinevate nurkade alt, siis see mõjutab kiiruse ja võimsuse suhet veelgi rohkem ning jooksude aerodünaamilisus mängib veel suuremat rolli.

Sama kehtib ’tasase pinna’ tingimuse kohta. Kui te olete tõusul, siis gravitatsioon mängib suuremat rolli selles valemis. Kui tasasel maal on suurem eelis aerodünaamikal, siis tõusu muutudes järsemaks jõuate punktini, kus aerodünaamika eelised kaovad ning suurem mõjutaja on kaal (gravitatsioon mõjutab rohkem raskemaid jookse).

Minu konto

Kontakt

Riveante OÜ

Nõmme tee 95 / Tüve 22a
11317 Tallinn, Estonia

Tel: +372 502 6200

Reg nr: 11473210