Küsimus „keraamilised laagrid – kas need teevad mind kiiremaks?“ tuleb iga kevad uuesti lauale. Kõrval seisab teine valik: sama raha eest korralikult istuv võistlusriietus ja aerodünaamiline kiiver. Mõlemad lubavad säästetud vatte, aga need vatid ei ole sama suured ega tule sama kindlalt kätte.
Lühike vastus: keha ja riided on jalgratturi liikumisel suurim takistust tekitav faktor, laagrite hõõrdumine on kogu süsteemis väike number. Allpool vaatame, mida sõltumatud tuuletunneli- ja hõõrdetestid tegelikult näitavad ning kuidas raha mõistlikult järjekorda panna.
Kuhu kiirus üldse kaob?
BikeRadari tuuletunnelitestis on oluline taustafakt: õhutakistuse ületamiseks vajalik võimsus kasvab kiiruse kuubis ja rattur ise moodustab umbes 70–80% kogu süsteemi (rattur + ratas) õhutakistusest. Sama allika näitlik arvutus: 40 km/h sõitmiseks kulub ligikaudu kaheksa korda rohkem võimsust kui 20 km/h juures.
Laagrid asuvad hoopis teises kategoorias. Nende kaudu läheb kaduma osa pedaalimisjõust hõõrdena – see kadu mõõdetakse üksikutes vattides, mitte kümnetes. Seega võrdleme kahte väga erineva suurusjärguga asja.
Mida näitavad tuuletunneli arvud riietuse ja kiivri kohta
BikeRadar testis Silverstone Sports Engineering Hubi tuuletunnelis rida uuendusi ühel ja samal ratturil kiirusel 35 km/h. Tuuletunnelis mõõdetud tulemused (võrreldes tavalise lähteseadistusega):
- Aerodünaamiline maanteekiiver (Lazer Genesis → Lazer Vento KinetiCore): 7,56 W, ehk 1 min 30 s 60 km kohta
- Maantee-kombe (tavaline särk + pikad püksid → Le Col x McLaren Project Aero Speedsuit): 3,69 W, ehk 30 s 60 km kohta
- Aerosokid: 0,33 W, ehk 6 s 60 km kohta
- Kitsam juhtraud (40 cm → 36 cm): 2,43 W
- Tempolenks (clip-on): 31,33 W – testi suurim võit, aga grupisõidus enamasti keelatud
- Korrektne sõiduasend: 22,38 W
Oluline detail: kombet võrreldi juba päris hästi istuva võistlusriietusega (särk + püksid), mitte loperdava turistisärgiga. BikeRadar märgib ise, et kehvema lähtekomplekti korral oleks vahe olnud suurem. Ehk: esimene suur võit tuleb sellest, kui riided istuvad hästi.
Kiiver on tavaliselt soodsaim ost „säästetud vati kohta“
Samas testis oli aerokiiver hinna ja võidu suhtes selgelt parem kui kombe või karbonpöidadega jooksud: 38 € vati kohta kiivri puhul versus 124 € kombe ja 108 € jooksukomplekti puhul. Kiiver on pealegi ese, mille sa nagunii mingi hetk välja vahetad.
Keraamilised laagrid ja kiirus: mida allikad ütlevad
Siin lähevad numbrid lahku sõltuvalt sellest, kes mõõdab.
- Hunti (The Rider Firm) esindaja viitab BikeRadari ülevaates CeramicSpeedi enda testidele: laagrid rummudes, litrites ja keskjooksus annavad kokku umbes 6–9 W võrreldes tavaliste terasest laagritega.
- Sõltumatu Friction Factsi 2013. aasta keskjooksude test leidis, et parimate terasest ja parimate keraamiliste keskjooksude võimsuskadu oli vaid 0,03 W – ja kolmel võrreldaval paaril oli terasest variant lausa väiksema hõõrdeteguriga.
- CeramicSpeedi enda testis oli nende enda toodetud keraamiliste laagritega litrite energiakulu 0,033 W, kõige ebaefektiivsem võrdluses olnud komplekt (Shimano Acera) 1,370 W. BikeRadar märgib ise, et see pole kõige ausam võrdlus, sest Acera on odav grupikomplekt.
Järeldus on tüütult tasakaalukas: hea keraamiline laager võib tuua ühe kuni mõne vati, aga võrdlusbaas otsustab kõik. Kui vahetad kulunud, määrdeta ja kinni jooksnud terasest laagrid uute vastu, tunned vahet. Kui vahetad korralikud, hooldatud terasest laagrid keraamiliste vastu, on võit tuuletunneli numbritega võrreldes väike. Valikut saab võrrelda nii maanteeratta laagrite valikus kui ka Kogeli keraamiliste laagrite seas.
Miks keraamilised laagrid vaidlust tekitavad
Kuulide ülitäpne ümarus aitab koormust ühtlaselt kanda ja vähendab määrdevajadust – seda selgitab BikeRadaris CeramicSpeedi esindaja. Samas rõhutab sama artikli teine ekspert, et ratturil tasub enne raha paigutamist tegeleda ratta hoolduse, ülekande puhtuse, rehvirõhu ja sõiduasendiga, mis vähendab õhutakistust. Ka Hunti esindaja soovitab kaaluda, kas sama raha eest saaks treeneri või sõiduasendiseadistuse.
Otsene võrdlus: keraamilised laagrid või aerokiiver
Palju me siis millestki võidame (35 km/h, BikeRadari tuuletunnel, ja laagrite puhul tootja- ning laboriandmed):
- Sõiduasend: kuni ~22 W
- Aerodünaamiline kiiver: ~7,6 W
- Keraamilised laagrid tervel rattal: tootja andmetel ~6–9 W, sõltumatud testid näitavad üksikkomponentide tasemel oluliselt väiksemaid vahesid
- Hästi istuv võistlusriietus / kombe: ~3,7 W juba hea riietuse suhtes, halvasti istuva suhtes rohkem
- Aerosokid: ~0,3 W
Praktikas tähendab see järjekorda: kõigepealt asend ja istuvus, siis kiiver, siis rattad ja rehvid, ja alles seejärel laagrid. Keraamilised laagrid on viimistlus, mitte vundament.
Millal on keraamilised laagrid siiski mõistlik ost
- Kui sõidad trekki, temposõitu (eraldistarti) või triatloni ja oled asendi, kiivri ja riietusega juba kõik teinud – siis on järjekord jõudnud loogiliselt laagrite juurde. Sellisel juhul vaadatakse tavaliselt kõigepealt keraamiliste keskjooksude valikut.
- Kui praegused laagrid on niikuinii vaja vahetada, siis ei ole küsimus „kas“, vaid „mis laagrid“ asemele panna.
- Kui väärtustad korrosioonikindlust ja pikemat hooldusintervalli. BikeRadar toob kaelakausside (headset) puhul välja, et seal ei ole võiduks vatid, vaid väiksem hooldusvajadus.
Ja millal mitte keraamiliste laagrite peale mõelda: kui sama raha eest saaks aerokiivri või korraliku sõiduasendiseadistuse. Kehv keraamiline laager ei ole heast terasest laagrist kiirem – kvaliteet otsustab rohkem kui materjal.
Neli praktilist sammu enne kui midagi ostad
- Hästi istuv riietus. Lehviv särk ja lahtine tagatasku on võimsuse osas „kallim“ kui ükski laager.
- Katseta asendit. Madalam käteasend ja veidi kitsam juhtraud on tuuletunnelis saadud andmete alusel tasuta või peaaegu tasuta vatid.
- Hoolda ülekannet ja rehve. Puhas kett ja õige rehvirõhk mõjutavad veeretakistust ja ülekandekadu igal sõidul.
- Alles siis vaata laagreid. Ja vaata testiandmeid, mitte lubadust „kuni X vatti“.
Korduma kippuvad küsimused
Kas keraamilised laagrid teevad mind kiiremaks?
Natuke võivad teha. Tootja andmetel on kogu ratta peale 6–9 W, sõltumatu Friction Factsi keskjooksutest näitas parimate mudelite vahel vaid 0,03 W. Reaalne võit sõltub sellest, mis praegu rattal küljes on.
Kumb annab rohkem võitu – aerokiiver või keraamilised laagrid?
Tuuletunnelis mõõdetud 7,56 W aerokiivri lisamisel kiirusel 35 km/h on kindlam ja odavam number kui laagritelt oodatav võit.
Kas aerodünaamika on ainult kiiretele?
Ei. BikeRadar selgitab, et kuigi aeglasem rattur säästab vähem vatte, võidab ta sama takistuse vähenemise pealt distantsil rohkem aega, sest kiiruse ja võimsuse seos ei ole lineaarne.
Kokkuvõte
Kui pead valima ühe asja, vali see, mis muudab su keha kuju õhuvoolus: asend, istuv riietus, aerodünaamiline kiiver. Keraamilised laagrid annavad reaalse, aga väiksema ja vaieldavama võidu ning nende parim argument on sageli hoopis vastupidavus ja hooldusvabadus, mitte vatid.
